Kutsetunnistuse olemasolu polnud üks ja määrav kriteerium hankes, aga lükkas eemale kogenud fotograafid, kes võinuks muidu maksimumpunktid teenida, kuid ei jõudnud õigel ajal eksamit tegema või põhimõtteliselt keelduvad kutsetunnistust taotlemast. Viimane ei tähenda, et nad on teistest kehvemad.
Hanke lõppedes olid kutsetunnistuse kõrgemad tasemed vaid 29 fotograafil. Väga väike number. Ka ei mõista fotograafid, kes on oma ala tipud või lõpetanud samuti Eestis või välismaal fotograafiat õppides (üli)koole, miks EFLi kutsetunnistus eelise peab andma.
Mis saab neist, kes on pikki aastaid tagasi koolid lõpetanud? Miks on järsku just üks fotograafide liidu antav kutsetunnistus oskuste mõõdupuu? Kas liit pani püsti kasuliku äri? Peale lõputute küsimuste on õhus tulised emotsioonid. Kõigil osapooltel.
Valulik teema
Pressifotograafide liidule saatis (jällegi emotsionaalse) vastuse EASi juht
Hanno Tomberg, vastates muu seas: “EASi hinnangul pole põhjust kahelda, et oleksime midagi valesti teinud.” Miks siis on teema nii valulik? Seda ei õnnestu põhjendada vaid sellega, et osa fotograafidest tunneb, nagu astuksid kolleegid fotograafide liidust nende kandadele, takistades äritegemist. Järelikult ongi palju vastamata küsimusi.
Tombergi hinnangul on ebaeetiline ka Äripäeva endiste ja praeguste fotograafide kasutamine. Muide, ükski praegune fotograaf ei ole loos sõna saanud. Endiste fotograafidega ei ole ma kunagi kohtunud või nendega koos töötanud. Ainult artiklit kirjutades suhelnud.
“Mul on hea meel et fotograafide liit peab kutsetunnistuste andmist vajalikuks ja kinnitab, et oleme õigel teel,” ütles Tomberg oma vastuses pressifotograafide liidule. Enesekindlus ja liitlaste omamine on ju hea, aga praegu valab õli tulle ja tekitab mõttetut vimma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini